| 123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899100101102103104105106107108109110111112113114115116117118119120121122123124125126127128129130131132133134135136137138139140141142143144145146147148149150151152153154155156157158159160161162163164165166167168169170171172173174175176177178179180181182183184185186187188189190191192193194195196197198199200201202203204205206207208209210211212213214215216217218 |
- Ümberringi laius märg sōjajärgne Eestimaa, maa, vili ja puud,
- veel siiski...
- Matsmann
- Hea riie, väga hea riie!
- kōik vaid sellest, et temal polnud juuri all, et tal oli vōimalus
- korda elus
- Nii tuli mul selleski sfääris pōrkuda harjumatutele vaadetele.
- ; nüüd teen ma teistele küll
- Pakasest ōhetavat vōōrast daami nähes venis keevitaja nägu
- targasti,
- Ja külgehakkavaid tōbesid me ka ei pōe,
- , jah, nüüd juba
- Aga kui siiski on nii, et polegi midagi pärast surma?
- Ernasse
- imestasin, mis puutükk see
- ära mustanud, kuid
- Karlgi
- Silvia
- hoiduda omaette
- aastat
- Kui ta ainult saaks juurde natuke rohkem tarkust ...
- läks kōige rohkem ähmi.
- Nad käivad jalgsi ja ajavad omavahel juttu.
- praegu hoopis kohut käima.
- otsuste kuuldavakstegemine nōuab iseäralikku kalkuseseisundit,
- Kas tema peaks nüüd
- Koolis mängisin ma korvpallikuningat, nüüd
- kasina kabineti seinte ja tunnistas
- Silvia
- vōimalust -
- Oled ikka pahane vōi?
- Vedelesin, magasin palju, kuid olin ikka unine ja uimane.
- Me oleme kōik noored mehed ja me
- Eha Anderkop
- Sina, kallis
- Kas sa ka kuulsid, mis ma
- poetakse vōi teineteisele pōue; lähivaatlus vōib ilmsiks tuua
- aknaraamid pehkinud, veekraan koridoris.
- Kes on sinu ema tütarde ema?
- tuhandeid
- tōi näiteid teiste rahvuste märksa tervemast mentaliteedist;
- Oli säärast pikka ringi vaja?
- Keevitaja läks ägedaks, pilklikuks; lugu lōppes sellega, et
- Aga tee see asi endale selgeks, mis sa jokutad!
- öelda?
- Kord liikus ta ära oma sünni- ja kasvukohast.
- pahaseks.
- aastat alimente, see polnud kerge, meil endil kasvasid
- astuks
- Nii oli ta ju varem siin aias korduvalt hulkunud, ainult et
- Helistamise mōte polnud ju kōne sisus,
- Ega kavatsegi midagi ette vōtta, otsustagu mina kuidas tahes.
- Eha Anderkopiga
- tunnust, nüüd aga lubas seda endale isik, kes ei kuulunud
- esimese
- reipalt tagasi maja poole.
- alla vajumas.
- kuid muutus siiski rōōmsamaks.
- Silvia
- naine seal teises otsas hakkas hingeldama ja keel läks sōlme,
- lahkumiseks valmis, aga elu tōestas veel kord, et jōhkrate
- :
- vastu
- Tule vaata pabereist järele!
- Mitte midagi ei saa iialgi valmis.
- arupidamine pole häbiasi.
- See oli nii ammu, ma ei uskunud,
- Iga maanaine varub eelolevaks
- Ootas.
- Tead, lähme meile.
- Remmelga all jōe ääres pani
- ja kōike muud,
- Olmani
- Silvia
- Sina vōid ja mina ei vōi?
- Seda kōike vōib pakkuda boss, mitte töölispoiss!
- on pliidipuude tegemisel abi tarvis.
- ei vōi nii pikal äraolekul puhkeda tuli vōi plahvatada gaas ja
- oli tōsiselt asja
- Kui
- koht on rohkem siin, rohkem puude kui inimeste seas...
- Triinu
- Mis mōtet on
- Sellesama metsa teisest servast olime
- Kraaving
- ära poonud.
- aegade tavaloo.
- seletanud.
- .
- abituna lohisenud jalutusrihma otsas üle kivide ja kändude, jäi
- Nutsin, kui ta kodust ära läks, ja lärmasin ja tembutasin,
- mida on meil selles hallis ōhtus teha.
- möödaminnes, mitte paludes, vaid justkui oleks temal voli midagi
- :
- Relli
- Helena
- ütles, et ei kōlba
- oma lööklausetega ära ehmata!
- saab jaotada, ütlesin jäiselt ja panin toru hargile.
- Uhked jämedad puud madalate okstega, ammusurnud taluperemehe
- pöördudes treener
- , jah, nüüd juba
- püüdis oma mōttega
- Vōtke istet ja vōtke ōhtulist, madam.
- Nojah!
- peksavad; mehed on harjunud selja taha ja jalge ette vaatamata
- alla vajumas.
- nagu koerad ikka - haukusid larinal ja liputasid samal ajal
- rohelise teekannu.
- Olin neid sōnu vanast kooliraamatust lugenud, nad omavahel ühendanud
- kohtlema kui mängumeest, koos pidutsedes vōisin pälvida
- tööga ära vaevama nagu tema ema.
- Kraavingult
- Keegi ei teadnud mind takistada maikuus lillepeenra
- Helistamise mōte polnud ju kōne sisus,
- Mina ei tää!
- Helena
- jookseb kohvikannu man.
- kaebasime,
- Kindla peale!
- Tōredalt vastas ta:
- vastu külma taevast.
- oli veel veidi tuultki, aga seest küttis päike auto kuumaks, nii
- heinaseemneid, aga kleidisappa hirmsaid hambulisi
- Armastuse lugu
- kui ta tagasi tuli.
- ainult minu käest vōis ta kuulda:
- Helena
- Pastor oma pika musta kuuega ja suure
- Määratu ja ääretu
- Selle demagoogilise ōpetuse pōhipostulaadid
- Jaanile
- Mille poolest on tema praegu puust targem vōi üle?
- kolmekümne seitsme
- Vōrumaalt
- ning näitas rusikat.
- Auto omamine kujutas endast mängumehe sekundaarset
- Eha Anderkop
- Sealpool ei olnud
- Kui sul kaob tahtmine koju minna, mōtlesin,
- Ja rohkem ma sellest ei räägi, sest ōndsad
- köögist tulles.
- muusikat kuulata.
- Sebedeuse
- Kuidas sa vōid üldse niisuguse
- teised
- ja kutsus.
- Revident-raamatupidaja.
- Oleme rääkinud
- Jōudsime välja äärde.
- Kas inimesega on äkki nii nagu puuga -
- Sina
- Ta pole ju kellelegi otse halba teinud?
- .
- vana
- ise siia saabunud, aga nendes pihlakates olin kindel, et
- küsinudki
- Ta tōmbas küünte vahelt tubli mahvi, köhis oma
- Heldurit
- Lootus suhete paranemisele
- mamma
- Ema ootas kannatlikult,
- ja tumelilla ninaga paks mees, ühika hirm, kirjutas mind sisse,
- Olmani
- ōitsvate ōunapuude vahel, nagu ta unes oli seisnud.
- aidata, aga ei osanud kübetki pakkuda.
- Treialit aga häiris see öine ülevalolek ja muusika kuulamine.
- istutatud.
- Anderkop
- mitte rohi, vaid muld, pori ja lehmapask.
- krambid jalgades.
- otsuste kuuldavakstegemine nōuab iseäralikku kalkuseseisundit,
- ei mōtle taevasiku üle.
|
